Intrigeeriv porterijäätis
Leidsin ühel päeval internetiavarustest Guinnessi õllega valmistatud jäätise retsepti ja pildid. Pildid köitsid mind küll kõigepealt, kuid pärast ahhetamist-ohhetamist hakkas ka jäätis ise üha huvitavam tunduma. Edasise nuhkimise käigus selgus, et Guinnessi õllega valmistatav jäätis on päris populaarne. Aga miks mitte proovida kodumaise tumeda õllega:). Korraliku lõuna-eestlasena kammisin suures toidupoes A. Le Coqi valiku silmadega läbi ja leidsin, et tumedatest õlledest on ainus saadaolev Vürtsporter. No hea küll, kui nii, siis nii.
Tulemus sai päris omapärane. Esimene amps oli õlle maitsega, edasi nohistades meenutas juba pigem karamellijäätist, kuigi järelmaitse (kui niisugust terminit jäätise puhul üldse kasutada :) ) oli ehk mõnevõrra mõrkjam.
Kuuma ilmaga on selline jäätis täiskasvanute jaoks päris kena vaheldus.
Retsept ja tegevuskäik on kohandatud ilma jäätisemasinata tegemisele.
200 ml vahukoort
4 munakollast
1 dl suhkrut
1 dl tumedat õlut
Koor ja munakollased vahustada eraldi kaussides kumbki 0,5 dl suhkruga. Munavaht peab tulema kaunis tihke. Segada ettevaatlikult omavahel segatud õlu ja munavaht vahustatud koore hulka.
Kõige parem oleks jäätist külmutada muidugi jäätisemasinaga, aga selle puudumisel panin karbiga sügavkülma ning segasin 2 korda iga paari tunni tagant, et õlu ei vajuks karbi põhja. Kokku saab 0,75 l jäätist.
Üha enam tundub mulle, et jäätisemasina hankimine oleks mõistlik mõte. Eriti kui ilmatargad lubavad päris suveks veel samasugusid soojaperioode nagu praegu (sellesse tuleb suhtuda mõistagi kriitiliselt, sest ka eelmisel aastal lubati, et kohe-kohe läheb soojaks, lõpuks tuli ikkagi talv:) ).
Paari sõnaga ka pildist. Söögi fotografeerimine on olnud minu jaoks väga põnev väljakutse. Mõni nädal tagasi tabasin end ka töist pilti tehes pildistatavaid asju paremini sättimast:). Tahtsin aga öelda seda, et iga ülesvõetava toidu juures tekib peas ettekujutus, kus ja mismoodi peaks pilt välja nägema. Selle jäätise puhul hakkas mind millegipärast kummitama Metsatöllu laulujupp "... lähen karjateed, karukell käes...". Niisiis marssisin heinamaale karukelli korjama ja pildi peale nad koos jäätisega said, mõlemad veidi karused.
Tulemus sai päris omapärane. Esimene amps oli õlle maitsega, edasi nohistades meenutas juba pigem karamellijäätist, kuigi järelmaitse (kui niisugust terminit jäätise puhul üldse kasutada :) ) oli ehk mõnevõrra mõrkjam.
Kuuma ilmaga on selline jäätis täiskasvanute jaoks päris kena vaheldus.
Retsept ja tegevuskäik on kohandatud ilma jäätisemasinata tegemisele.
200 ml vahukoort
4 munakollast
1 dl suhkrut
1 dl tumedat õlut
Koor ja munakollased vahustada eraldi kaussides kumbki 0,5 dl suhkruga. Munavaht peab tulema kaunis tihke. Segada ettevaatlikult omavahel segatud õlu ja munavaht vahustatud koore hulka.
Kõige parem oleks jäätist külmutada muidugi jäätisemasinaga, aga selle puudumisel panin karbiga sügavkülma ning segasin 2 korda iga paari tunni tagant, et õlu ei vajuks karbi põhja. Kokku saab 0,75 l jäätist.
Üha enam tundub mulle, et jäätisemasina hankimine oleks mõistlik mõte. Eriti kui ilmatargad lubavad päris suveks veel samasugusid soojaperioode nagu praegu (sellesse tuleb suhtuda mõistagi kriitiliselt, sest ka eelmisel aastal lubati, et kohe-kohe läheb soojaks, lõpuks tuli ikkagi talv:) ).
Paari sõnaga ka pildist. Söögi fotografeerimine on olnud minu jaoks väga põnev väljakutse. Mõni nädal tagasi tabasin end ka töist pilti tehes pildistatavaid asju paremini sättimast:). Tahtsin aga öelda seda, et iga ülesvõetava toidu juures tekib peas ettekujutus, kus ja mismoodi peaks pilt välja nägema. Selle jäätise puhul hakkas mind millegipärast kummitama Metsatöllu laulujupp "... lähen karjateed, karukell käes...". Niisiis marssisin heinamaale karukelli korjama ja pildi peale nad koos jäätisega said, mõlemad veidi karused.
Kommentaarid