Toit on (aja)lugu

Kui ma mõned aastad tagasi ostsin jäätisemasina, olin terve hooaja ja isegi tsipa rohkem tema truu hooldaja. Justnagu üks koduloom oli majas juures:). Muudkui külmutasin seda kesta ja suskasin jälle pistiku seina, muudkui seda ja teist. Talv pole aga eriline jäätisehooaeg ja järgmisel kevadel ei leidnud ma sellele koduloomale enam sügavkülmikus kohta. Kolis teine sahvrisse riiuli otsa ja seal ... tema nüüd seisab. Ka sel suvel ... Südametu, võiks nüüd sisiseda. Minu kohta :) Kõige hullem on see, et süümepiinu polegi. Punasesõstrasorbetti lähevad punased sõstrad, suhkur, munavalged ja törts viina. Seekord ka ilma jäätisemasinata. Tegin jaanipäeva paiku Tiiu augustinumbri jaoks munavalgetega punasesõstrajäätist. Korraks tekkis mõte, aga ... sinnapaika see jäigi. Kuni saabus aeg ajakirja septembrinumbrit koostama hakata. Praegu kõike ära ei räägi, kuid juttu tuleb üsna väheekspluateeritud marjadest. Ja jälle üks jäätis, seekord sorbeti asemel parfee. Väheke nikerdamist nii ajas ...

Velikije Lukis toodetakse Eesti juustu. Paradoks, või kuis. Hansapäevade viimane õhtu tõi kaasa meie ridade tugeva hõrenemise. Mehed etendasid hüvastijätuks veel tundmatu hõimu sõjatantsu ja suurem osa Tartu kandi rahvast sõitiski koju tagasi, vaid 3 kodanikku otsustasid vanderselle edasi mängida. Sihid olid silme ees, plaanid paigas ja seiklus võis alata. Ahh mis kaunis vaade lopsakale karuputkeorule ... Venemaal kohtab kõikvõimalikke eripärasid. Näiteks ei tee paha enne Venemaa liiklusse sukeldumist vaadata saatesarja Võimalik vaid Venemaal , teil pole enam mingit tahtmist minna sinna oma uhiuue džiibiga. Kui sa ikka nelja päeva jooksul näed oma üsna piiratud liikumistrajektooril umbes viitteist ukse, stange, poritiiva, jne mõlkimist, pluss lugematul arvul kortsus plekkidega masinaid, jõuab kohale. Tegelikult läheb kõik hästi, kui meelde jätta, et ühel rajal on võimalik sõita kolmel autol, vot nii :) Kui meil on häda, et mõned maaomanikud ei luba sosnovski karuputke häv...

Minu esmakohtumine brioššiga (eesti keeles nimetatakse ka nupsusaiaks) leidis aset sügavas lapsepõlves ajakirja "Nõukogude Naine" retseptilehekülgedel. Usun, et küllap võlus mind see tainapallikeste rida või torn ehk nupsud, ikkagi erinev palmikust või muust seni silmale tuttavamast. Teismelisena, kui oma retseptikaustikuid kleepisin , leidis see ajakirjaväljalõige platsi kõige esimeses kaustikus, järelikult pidi hea tunduma ja esimeses järjekorras tegemisele minema. Eee, sellest sai aga ma parem ei ütle, kui palju aastaid, kui võtsin kätte ja tegin ta lõpuks ära :). Liiga palju märke kogunes juba, isegi Michael Pauli raamatu "Sweet Paris" lõin esimest korda lahti just sellelt leheküljelt :). Prantsuse päritoluga  brioche on ju hullumeelselt palju võid sisaldav pärmitainast sai, klassikaline jahu ja või suhe olevat 2:1. Väärika päritoluga küpsetis ja pärineb vähemasti keskajast. Eelkergitusega pärmitainas kasutati niiöelda päristaina vedelikuna algselt ilms...