Tomatimöks
Lapsepõlve üks mõnusamaid hoidiseid oli niinimetatud tomatimöks, kuhu pandi tomateid ja sibulaid pea võrdselt, juurde suhkrut, soola ja veidi äädikat säilimise jaoks. Jube hea kraam! Erit mõnus oli see külmalt, otse keldrist tooduna.
Sel aastal läks mingil hetkel suur ports tomateid korraga punaseks ja oli tarvis kiiresti neist midagi teha. Kahju ka, kui enda töö ja vaev kompostihunnikus vaid ussikesi toidab. Tavaliselt olen sellistel "kriisihetkdedel" võtnud ette tomatimahla tegemise, sel korral aga kummitas peas Pille Endeni ja Lia Virkuse "Tomatiraamatust" leitud kaasajastatud versioon vanast heast tomatimöksist.
1,2 kg tomateid 1 kg sibulaid
soola
suhkrut
pipart
5 sl palsamiäädikat
Tomatitele teha noaga ristikujuline sisselõige, kasta keevasse vette ja koorida. Sel korral oli palju hästi väikeseid tomateid ja kuna mul selle kannatusega on kehvasti, loobusin koorimisest ja lasin nad köögikombainis lihtsalt sodiks. Ja polnudki tomatinahku eriti tunda:). Alternatiiv on seega olemas.
Sibulad koorida ja lasta samuti köögikombainis peeneks. Noaga hakkimine on ka variant, aga seda silmavett kulub seejuures natuke liiga palju;).
Kallata tomati- ja sibulamass potti kokku ning hautada parajal tulel, kuni sibul pehme ja keedus mõnusalt paks. Lisada maitse järgi soola ja suhkrut, kui soovi, ka pipart, lõpuks valada juurde palsamiäädikas. See 5 sl ei ole siin mingi dogma, ausalt öedes võiks isegi rohkem panna, maitse ainult võidab sellest. Lasta siis veel 10 minutit podiseda ning tõsta purkidesse. Talvel mõnus alternatiiv näiteks tavalisele tomatikonservile.
Kommentaarid
Ja mäletan, et kui mu vanaema samasugust ollust keetis, pani ta sinna veel nelki ka.