Kodune Spargelfest
Hea meel on tõdeda, et spargel on meil viimasel paaril aastal tõusnud rabarberi kõrvale kui alati elevust ja ootust tähendav kevadekuulutaja. Ja mis siis muud, kui tuleb pühitseda seda imelist aastaaega ja suurepäraseid ande, mida loodus pakkuda suudab. Nagu näiteks Saksamaal, Spargelfestiga, olgugi et koduses võtmes.
Niisiis spargel, kui üks õrnemaid köögivilju, sakslased on ta ristinud suisa kuninglikuks köögiviljaks. Mul on toidupoe köögiviljaletis alati valus vaadata ärakuivanud sparglivarsi, mida ei taha enam keegi, kuigi loodetakse veel. Vanaemast saati on meil kasvatatud sparglit ühes kindlas kohas, ikka ilutaimena, nagu me oleme siin rohkem harjunud. Kuid juba hea mitu aastat on sealt rännanud paras käputäis ka söögilauale. Mulle meeldib see heli, mida tekitab nuga sparglivart läbi lõigates, väike krõks ja mahlast tilkuv delikatess ongi sul pihus... Värskele, äsja tuppa toodud ja minutitega lauale jõudnud spargliportsule on raske vastu seista.
Nädalavahetus kulgeski täielikult spargli taktikepi all. Alustuseks ajatu klassika ehk taldrikutäis sparglit Hollandi kastme ja tomatisalatiga. Kui eelmisel aastal valmis kaste sajanditaguse õpetuse järgi, siis nüüd tekkis kihk proovida järele ajakirja Delicious selle aasta maikuises numbris pakutud varianti. Mhm, peab ütlema, et see uus meeldis rohkem ... Rammusa kastme ja õrnalt küüslauguse tomatisalati õnnis harmoonia rohelistel sparglivartel maitseb nii luksuslikult, et ei usu isegi, et oled kodus, mitte peenes restoranis. Ja seda ilma suurema vaevata ju:).
1 loorberileht
4 pipratera
2 hästi värsket munakollast
125 g võid
soola
2 suurt (liha)tomatit
1 küüslauguküüs
soola
musta pipart
hakitud murulauku
sparglivarsi
vett
soola
Äädikas valada väikesesse keedunõusse ja keeta koos loorberilehe ja piprateradega kokku, nii et umbes 1,5 sl jääb järele. Hästi värsked munakollased (kasutasin äsjamunetud, veel sooje mune:) ) panna kuumuskindlasse kaussi, lisada redutseeritud äädikas ja vispeldada lahti. Tõsta kauss kuumaveevanni (parem, kui vesi ei ulatu päris kausi põhjani) ja vispeldada edasi, lisada tükkhaaval või, nii et enne uue lisamist on eelmine võinööp kastmesse jõudnud seguneda. Kui tekib oht kastme kokkuminekuks, võib lisada segu rahustamiseks tilga külma vett. Lõpptulemusena peab kaste meenutama oma konsistentsilt majoneesi - paks ja kreemjas. Lõpuks maitsestada soolaga, vajadusel lisada veel veidike sidrunimahla. Kastet hoida kuni serveerimiseni soojas, aeg-ajalt segades, et ta ei kaotaks oma konsistentsi.
Tomatid viilutada (Intsu talu omad on praegu juba tõesti maitsvad ja päris tomati lõhnaga), eemaldada seemnekojad ning lõigata puhas viljaliha väikesteks kuubikuteks. Küüslauk hakkida hästi peeneks ja segada kokku tomatikuubikutega. Maitsestada soola ning musta pipraga, lisada veel värviks hakitud murulauku.
Sparglivarred keeta mõni minut soolaga maitsestatud vees, kurnata ja soovi korral valada üle külma veega, et kaunist rohelist värvi säilitada. Keetmise asemel sobib väga hästi ka aurutamine.
Ja nüüd ei jäägi üle muud kui serveerida - Spargelfest alaku!
Kommentaarid
Tuuli, olen nõus, rõõmus meeleolu on tagatud.
Üllele, et viska spargliseeme mulda, kasvab ludinal ja mingit keerulist maaharimist pole talle vaja. Tõsi, esimeste varteni jõuad alles umbes 4 aasta pärast.