Lihtne sparglipirukas
Tahtsin ära õiendada ühe terminoloogilise segaduse, mis kipub tavaliselt tekkima. Vanemad inimesed nimetavad seda taime asparaaguseks, õige nimi on tal tegelikult harilik aspar, kuid niipea, kui varred lõigatakse kevadel maha ja kantakse kandikul lõunalauale, muutub ta köögiviljana spargliks. Ei tule kohe meelde ühtegi teist taime, mida nimetatakse peenral ja potis nii erineval moel.
Sparglihooajal ei saa ilma pirukata. Sedasorti küpsetise juures on eriti oluline, et varred oleksid ühepikkused. ja seda mitte Euroopa norme silmas pidades, vaid ikka oma ahjuvormi mõõte vaadates:).
Lisaks meie vanale sparglipeenrale, millel vanust vähenalt 40 aastat, külvasin eelmisel aastal mulda uued seemned, millest tärganud taimed talvitusid kenasti ja jätkavad hambatikujämeduste ritvadena kenasti kosumist. Nii et paari aasta pärast saab juba suuremat saaki ja ei pea lilleklumbis turritavate varrejuppide pärast niipalju mursetsema.
Pirukas ise on küllalt klassikaline. Spargli magusat maitset vürtsitab soolakas juust, muna ja koor kui enesestmõistetavad kompanjonid kõike seda koos hoidmas. Ka mõni tomatikild ei teeks paha, õigemini teeks suisa head:).
1 punane sibul
100 g pehmema maitsega sinihallitusjuustu
3 muna
2 dl kohvikoort
soola või meelepärast ürdisoola
sparglivõrseid
Lehttainas sulatada ja rullida õhukeseks. Kasutasin ahjuvormi suurusega 30 x 20 cm ja see tainakogus oli täpselt paras. Vormi jaoks sobiv kogus sparglivarsi lõigata ühepikkusteks ja keeta paar minutit, et nad jääks poolpehmeks.
Sibul lõigata õhukesteks viiludeks ja pudistada sõrmede vahel lahti. Valada peale keev vesi, lasta seista paarkümmend sekundit ja kurnata. Nii muutub sibul parajalt pehmeks ja pääseb praadimisest:).
Laotada pirukapõhjale sibul, pudistada peale juust (sinihallitusjuustu asemel võib kasutada vabalt ka mõnda kõvemat meelepärase maitsega juustu), valada üle segiklopitud ja maitsestatud muna-kohvikooreseguga
Lõpuks sättida peale spargivarred ja küpsetada 200 kraadi juures umbes pool tundi, kuni munasegu on hüübinud ja tainaääred kuldset karva.
Pirukas maitseb kõige paremini paari tunni pärast, kui spargel on jahtudes muutunud ühtlaselt pehmeks ja magusaks.
Homme aga kõik Taskusse ühepäevakohvikusse! Ootame teid kell 12 naeratavate nägude ja lookas liudadega. Minu panus kohvikumenüüsse on vastavalt hooajale rabarberikook, milles rabarberile tuleb seekord seltsiks apelsin.
Kohtumiseni!
Kommentaarid