Lihtsalt ilus, vol. 2

-
Botaanikaaias on püvilillede paraad. Piltidel on Radde, buhhaara ja kirju püvilill.











                                                             

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

“Õppinud kokk” Jaan Koor - trikster või lihtsalt kokk?

-
Kujutis
Jaan Koori retseptidest on siin blogis aastate jooksul olnud kõvasti juttu. Mõni tema kooslus või õpetus on olnud eriline, mõni huvitav, mõni tänagi täiesti kasutatav. Lapsepõlves hardalt kaanteta Jaan Koori kokaraamatu 3. trüki (1901) eksemplari lugedes ei osanud ma aimatagi, et kunagi murran autori hingeelu üle pead. Isegi mitte hingeelu - seda oleks palju tahta -, aga tema eksistentsi üle üldse. Kes ta oli, kust ta tuli ja kuidas ta nii tark oli? Tõtt-öelda ei oska ma ühelegi neist küsimustest ikka vastata.  Veel nii 15 aastat tagasi arutasime erinevate inimestega, kas ta üldse oli olemas. Äkki oli pseudonüüm ja tegelikult peitus nime taga hoopis keegi ... naine. Või äkki oli üldse väljamõeldud tegelane? Kuidas on võimalik, et inimese kohta, kelle vastu võinuks ju mingi avalik huvi olla, ei leidu ühtki arvestatavat pidepunkti? Ainus hinnang tema loomingule pärineb rahvusraamatukogu näituse “Kasuline kokaraamat” 2007/2008 kataloogist näituse ühe koostaja Urve Sildre sulest: “Vilj...
LOE EDASI

Kellele kuuluvad 18. sajandi retseptid?

-
Kujutis
Veetsin möödunud nädala piltlikult öeldes raamatukuhjade vahel, võrreldes 18. ja 19. sajandi Eesti ja Läti kokaraamatuid. Põhjuseks tööst (osaleme Est-Lati projektis "Livimaa Toidutee") tulenev vajadus toimetada Läti esimesest kokaraamatust eesti keelde pandud väikest retseptide valikut. Teadupärast on tolleaegsete tekstide tänapäevasesse keelde ümberpanek üsna keeruline ja kui see tõlgitakse veel võõrkeelde, siis seda enam. Seda kõike juhul, kui soovitakse säilitada autori stiil ning ajastule iseloomulik väljendusviis. Kokaraamatud on osa meie kultuuriloost ja väärivad tähelepanu nii toidukultuuri, keele arengu kui kultuuridevahelise silla vaatepunktist. (1) Lisaks on esimestes omakeelsetes kokaraamatutes toodud vähemlevinud toiduained muutunud kohaliku kirjanduse ja kultuuri osadeks. (2) Talurahvale mõeldud retseptiraamatud hakkasid ju ilmuma alles 19. sajandi viimasel veerandil. 18. sajandi lõpuks oli jõutud huvitavasse situatsiooni: mõisate kokki, kes olid kohalik...
LOE EDASI

Esmatutvus linaskiga

-
Kujutis
Eile sõitsin koju kahe linaskiga . Oleks võinud olla ka kuus või null, aga jäi kaks. Esimest korda elus vaatasin K. külmkapis tõtt linaskitega, pärast sooritasin kodus täpsemaid vaatlusi. No polnud varem nii lähedalt näinud :). Peipsis teda küll leiduvat, kuid minu lapsepõlve söögilauale teda ei toodud. Ja teadagi - kõik saab alguse lapsepõlvest ... Ilus kala niisiis, ei mingit koledat lõusta nagu tuural või angersägal. Selline nunnu suure ahvena moodi isend. Luud aga tugevad kui karpkalal, on nad ju sugulased. Ega neid kalakesi mulle niisama ka ei antud, pioneerikohustusena kaasnes ülesanne proovida kala marineerida ja lausa niimoodi, et suvist mudamaitset tunda poleks. Suvel, kui veekogudes vesi soojeneb selle kalaliigi jaoks ülemäära, kolivad nad muda sisse ja jäävad suveunne (et siis ka selline uni on olemas :) ). Sestap on suvisel kalal mudamaitse man, augusti lõpus, kui vesi jaheneb, on kõik jälle ok. Nimelt olevat kõige popim linaski purkipanemine. Kui saab tükk aega k...
LOE EDASI