Sibulasupp
Prantsuse sibulasupiga on nii, et selle degusteerimisel jagunevad inimesed enamasti kaheks - need, kellele see meeldib ning need, kes arvavad, et ega see ikka õige asi pole, kui liha sisse ei panda. Muidugi on veel kolmas grupp, kes kehitavad esialgu vaid õlgu. Nemad kuuluvad äraostetavate hulka nagu valimistelgi ehk kõik oleneb maitsest ...
Üks parimaid retsepte on ilmutatud näiteks inglise keelest tõlgitud raamatus "450 retsepti kogu maailmast", Varrak 2008.
umbes 700 g sibulat
2-4 küüslauguküünt
1 tl suhkrut
0,5 tl kuivatatud tüümiani
2 sl jahu
1,2 dl valget veini
19 dl kana- või loomaliha-
puljongit
soovi korral 2 sl brändit
saia ja juustu
Kõige paremini õnnestub sibulasupp puudega köetaval pliidil, kus on poti liigutamisega kerge kuumuse tugevust reguleerida. Kui seda aga pole, tuleb hoolega peale passida, sest selle supi keetmine võrdub ligi paar tundi kestva kannatusega.
Praadida viilutatud sibul õli ja või segus 10-15 minutit, kuni sibul hakkab pehmenema ning võtab kergelt pruunika juma. Lisada küüslauk, suhkur ja tüümian (julgelt võib seda lisada ka terve teelusikatäie), pidevalt segades praadida 30-40 minutit, kuni muutub juba pruuniks. Jälgida, et põhja ei kõrbeks! Lisada jahu ja kuumutada koos kiiresti läbi. Nüüd valada juurde vein ja puljong, eemaldada keema tõusmisel tekkinud vaht ning keeta tasasel tulel umbes 45 minutit.
Traditsiooniliselt tõstetakse valmis supp kuumuskindlatesse kaussidesse, pannakse peale saiaviilud ja (riivitud) juust ning kuumutatakse ahjus, kuni juust hakkab sulama. Ma mõistan, et see hoiab ära muidugi liigsöömise (igaühele ports ette ja ongi kõik), kuid tavaliselt tekib ikkagi kiusatus juurde tõsta. Sestap teen juustusaiad ahjus eraldi valmis ning igaüks saab endale ise supi peale tõsta. Sai imbub supivedelikust samamoodi läbi ja maitseb ikkagi nagu Prantsuse sibulasupp:) .
Kommentaarid