Vana aja kokaraamat - spargelid hollandi soostiga

 

Täpselt enam ei mäleta, kas ma leidsin selle kokaraamatu vanaema kummutisahtlist või aida seinakapist talu arvepaberite juurest. Ilma saba ja sarvedeta, ehk ilma kaante ja algusest poole sisukorrata ning lõpust ilma õpetuste ja jookide valmistamise peatüki retseptideta. Kuna retseptides kasutatakse tsaariaegseid mõõtühikuid, võiks arvata, et ta pärineb ajast üle 100 aasta tagasi. Tõenäoliselt on see minu vanavanaema, kui mitte vanavanavanaema kokaraamat. Mõnede retseptide juurde on pliiatsiga tehtud rist, ei tea, kas see märgib tehtud või õnnestunud roogasid.
Igatahes võib raamatut lehitsedes öelda, et see ei ole mingi lihtsa talutoidu õpetusraamat, vaid kokku 1331 tolle aja kohta moodsat retsepti ja õpetust:). Nii tekkis mul ketserlik mõte proovida mõnda neist, enamasti  tänapäevalgi tuntud toite, tollase õpetuse järgi ka valmis teha (ei, see ei tähenda Julie & Juliat!). Kogustega on muidugi teine lugu. Originaalretsepti järgi tehes võiks toitu valmistada tervele armeele - ikka nael võid ja 12 muna (kui mitte 24!). Appikene, mul pole koduski tervet naela võid, rääkimata selle ühekorraga äratarbimisest! Mõõtühikuteks on nael, toop ja kortel, mille teisendamise leiab siit.

Nüüd on selgunud, et selle raamatu autoriks on õppinud kokk Jaan Koor, kelle esimene raamat ilmus Tartus 1888.a. ja viimane 1908.a., kokku siis 4 trükki. 1.trükk oli kõige "õhem", järgmised oluliselt mahukamad, viimane aga juba suurema formaadiga ja illustreeritud. Niisiis on minu käes oleva raamatu puhul tegemist 3. trükiga, ilmunud aastal 1900 (1901).

Algatuseks üks kevadine klassika - sparglid hollandi kastmega.

Kastmeks (jagub neljale sööjale):
80 g võid
2 munakollast
kuni 0,5 sidruni mahl
2 sl sparglite keeduvett
maitseks soola

Kuna kastmetegemise õpetuse lehekülg oli kehvakene, esitan siikohal ümbertrükitud teksti originaalkogustega:):

349. Hollandi=soost spargeli ehk lillekapsta tarvis.
  Nael hääd värsket võid, kümme toorest muna kollast, sahvt ühest tsitronist ja pool korterit spargeli ehk lillekapsta keedu vett pandakse vask kastrulliga tulele ja keedetakse, kuni hästi kuum ja tummiline on, keema mitte lasta, siis tõmbab kokku. Seda soosti keedetakse puu vispliga kloppides.

Kastmetegu läks esimesel korral muidugi untsu, tükilise munahüüvet meenutava segu pistis nahka hoopis  koer, kes kausigi puhtaks limpsis:). Teine katse õnnestus aga suurepäraselt - tulemus sai pehme ja siidine. Koos spargliga täielik nauding.
P.S. Ilmselt ei peaks mainima, aga spargel pärineb oma aiast...